NordPlus’i kohtumisel TAANIS võrreldi PÕHJAMAADE ja maailmas enimlevinud RELIGIOONIDE VÄÄRTUSI.

23.-27.jaanuarini viibisid meie kooli õpilased Kristel, Kaspar ja Daniil ning õpetaja Päivi Taanis, linnas nimega Horsens, kus toimus järjekordne Nord-Plus projekti „Kasvata sallivust – väärtusta mitmekesisust“ (Promote Tolerance – Celebrate Diversity) kokkusaamine 6 riigi erinevate koolide õpilaste osavõtul. Vastuvõtjaks oli Learnmark HHX kool, kus õpetatakse peamiselt rahvusvahelist suhtlust , äri- ja majanduserialasid. Viimatinimetatud kooliga on seotud ka Learnmarki kutsekool, kus saab omandada autoremondilukksepa, metalli- ja ehitustöölise, elektriku, plekksepa, puusepa ja koka eriala.


Lähetuse teemaks oli seekord religioon, selle mitmekesisus ning inimeste suhtumine erinevatesse usunditesse. Antud teema ei kuulu just igapäeva arutelude hulka, mis- sest, et 75 % maailma elanikest on usklikud, sedavõrd põnevam oli diskuteerida rühmades maailmas enamlevinud religioonide üle, võrrelda nende väärtusi põhjamaade väärtustega, leida nendega ühisosa ja erisusi. Eriti huvitavaks kujunes kohtumine taani õpilastega, kes esindasid erinevaid religioone. Saime esitada küsimusi moslemitele, katoliiklastele, budistidele, hindudele, ateistidele, luterlastele jt ning kõikjalt koorus välja tõdemus - pole oluline, mis usku sa pooldad, eelkõige oleme kõik inimesed. Usk ei tohi inimesi lahutada, teineteise tõekspidamisi arvestades ja austades saame luua palju rikkama maailma.


Kokku võiks antud teema võtta ühe üritusel esinenud sõnavõtja Naveed Baig-i lausega: Jeesus ei olnud kristlane, Budha ei olnud budist, Muhhamed ei olnud moslem, nad kõik olid eelkõige õpetajad.

Lisaks rühmatöödele, posterite valmistamisele, ajaleheartiklite ettekandmisele ja juhtumite analüüsile saime tutvuda ka Horsensi linna peamiste vaatamisväärsustega. Kindlasti üheks meeldejäävamaks vaatamisväärsuseks oli Horsensi 19 sajandist pärit vana vangla, mis peitis endas hulgaliselt dramaatilisi lugusid vangidest ja põgenemistest. Tänapäevaks on vangla muutunud kultuurikeskuseks, kus viiakse läbi ekskursioone, korraldatakse kontserte, konverentse ja teisi üritusi.

Meelelahutuse poole pealt käisime ühel õhtul vaatamas Taani parima korvpallimeeskonna mängu uues spordikompleksis ning viimasel õhtul oli ühine bowlingumäng.

Kokkuvõtteks võib öelda, et läbi selle projekti saime palju uusi teadmisi küllaltki delikaatsel ja keerulisel usuteemal, avardus meie silmaring tutvudes ühe maa eluoluga ning saime tuttavaks äärmiselt toredate inimestega teistest riikidest. Ehk mõnigi esmatutvus areneb edasi sõpruseks.

Aitäh, Nordplus!

Päivi Kaljula


Päivi, Kristel ja Kaspar räägivad oma Taanis saadud kogemustest neljapäeval, kell 11.00, AULAs. Palun tulge võimalusel koos õpilastega kuulama. Taani sõidu pilte saab vaadata kooli Facebookilehel ning kogu projekti kohta leiab rohkem infot projekti BLOGIST ja – FACEBOOKIST. Kui läbi astute, siis jätke endast üks "Like" ka.

Kokaõpilased sooritasid ESIMESE KVALIFIKATSIOONI EKSAMI uues õppeköögis

kokad2Neljapäeval, 26. jaanuaril, sooritasid HKHK noored kokad esimese koka 4. taseme kutsekvalifikatsiooni eksami uues vast valminud õppeköögis.

Kutsetunnistuse omandasid 13 tubli lõpukursuse kokaõpilast. Õpilaste juhendajaks oli kokaõpetaja Tiina Sootalu.

Praktilise komplekseksami käigus valmistas õpilane etteantud menüü alusel 2,5 tunni jooksul kolm rooga – eelroa, pearoa ja järelroa.

Täpsemalt on võimalus koka kutseeksami materjalidega ning hindamisstandardiga tutvuda SIIN.

19. jaanuaril sooritasid ka kõik lõpukursuse koka eriala õpilased teeninduse lõpueksami. Eksam koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Õpilaste juhendajaks oli teenindusõpetaja Kersti Õim.

Palju õnne tublidele õpilastele ja suur tänu juhendajatele!

IT õpetajad käisid TAANI KOOLIST õppimas

Oktoobri alguses külastasime koos Oliver Karjasega Erasmus+ projekti „Õppeprotsessi kvaliteedi parandamine õpetajate koostöö ja erialase pädevuse tõstmise kaudu“ raames Taani kutsekooli nimega Technical Education Copenhagen, mis on Taani suuruselt teine kutsekool. Selles koolis toimub õpe 2-5 aastat sõltuvalt erialast, mida õppima minnakse. Koolis õpib ligikaudu 5500 õpilast ning kooli personal on samuti ligi tuhat töötajat. Kooli suurusest tulenevalt asuvad koolihooned Kopenhaagenis viies erinevas piirkonnas.


Kooli jõudes tehti meile väikene ülevaade Taani haridussüsteemist ning sellest, millist rolli omavad seal kutsekoolid. Kutsekoolide roll taani tööturul on meeletult suur ning tähtis ja ettevõtted teevad nendega pidevalt koostööd sest just sealt tulevad nende firmadesse juba teatud tasemeoskustega töötajad, mida kooli ajal piisavalt on lihvitud.


Huvitav tähelepanek oli ka see, et päris paljud kooliõpilased sõlmivad õpingute ajal lepingu ettevõttega, kuhu neid hiljem tööle võetakse ning koolis õppides makstakse selle eest ka juba õpilaspalka, mis on üle tuhane euro. Õpilased, kellel ettevõttega töölepingut ei ole sõlmitud, saavad samuti õppetasu, kuid seda kooli poolt. Raha selleks tuleb ühest kindlast fondist, kuhu ettevõtted oma raha investeerivad.


Hariduses peetakse väga oluliseks kohaliku keele oskust ning matemaatikat, mida oskamata on haridustee praktiliselt võimatu. Selleks, et kutsehariduses jätkata, tuleb peale kahekümnenädalast õppeperioodi sooritada edukalt nii taani keele kui matemaatika eksam.


Kutsekoolid teevad ka seal põhikooliõpilaste seas päris palju lobitööd. Näiteks tehakse neile kutsekooli tutvustavaid ringkäike koos kõiksuguste huvitavate ning põnevate võistlustega, mis on kaasahaaravad ja informatiivsed. Sellised tutvustavad üritused annavad noortele aimdust, mida mingi kutsekool ja seal antav haridus endast kujutab ning noored võivad leida sealt ka endale sobiva eriala, mida hiljem peale põhikooli lõpetamist valida.


Kutsekoolis, mida meie külastasime, oli ka tugikeskus, kes aitab raskustesse sattunud õpilasi ja püüab neid motiveerida ning aidata neil järjepeal olla nende õpingutes. Kutsekoolisüsteem on erinev meie omast. Näiteks sellist klassisüsteemi nagu meil, kus õpilane üldjuhul alustab ühe klassiga ja lõpetab samaga, ei ole. Seal on kutseõpe jagatud kursustesse ning sul on vaja teatud kursused läbi teha. Kui see esimene kord ei õnnestu, siis on tuleb sul see kursus uuesti võtta. Kokku antakse inimesele 3 võimalust. Sellest tulenevalt võibki juhtuda, et kooli alustatakse ühtede õpilastega, aga lõpetatakse teistega.


Suurt rõhku pannakse kutsekoolis ka praktilisele väljundile ning oskuste lihvimisele. Seda on muidugi kergem teha, sest üldjuhul õpilane juba teab, millisesse ettevõttesse ta tööle läheb.


Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et mulle väga meeldib Taani haridussüsteem. See tundub olevat terviklik kogu ühiskonna lõikes ja noortel ei ole vaja nii palju vaeva näha sellega, kuhu hiljem tööle minnakse.


Oli väga tore sellest projektist osa saada, kuna see avardas natukene mõttemaailma ning andis ka mõningaid ideid, mida ehk tulevikus saaks oma töös kasutusele võtta peale mõningast läbimõtlemist. Pikemalt võib meie tegemistest lugeda projekti blogist "Kolleegidega koos".

 

Valdo Nõlvak

arvutieriala õpetaja 

TASUTA TÖÖALASED täienduskoolitused HKHK-s

Peagi avaneb taas huvilistel võimalus osaleda Haapsalu Kutsehariduskeskuses tasuta tööalastel täienduskoolitustel. Koolitusi toetab ESF programm "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine".  

Eelnevalt soovitame tutvuda koolituste korraldamise infoga ja vaadata, kas koolitusele soovija kuulub kursuse sihtgruppi. Edasi tuleks anda oma osalemissoovist registreerimisega märku läbi HKHK kodulehe. Registreerimisvormid on avalikud kevadperioodil algavatele kursustele.  Lisaks tuleb täita osaleja ankeet. Ankeet tuleb enne koolituse algust saata koolitusjuhi aadressil elektrooniliselt (allkirjastama veel ei pea). Kursusele ei saa me võtta neid soovijaid, kes juba õpivad tasemeõppes.

Veebruarist juunini on võimalik osa võtta kaheksateistkümnest erinevast koolitusest:

Koolituste ajakava ja nimekiri avaneb SIIT!

EELINFO tel 6661745, 5218963,  This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.  (koolitusjuht Ingrit Kera)

haridusmin 3lovi_est

PEHMEMÖÖBLI näitus HKHK-s

12.-16. detsembrini on Haapsalu Kutsehariduskeskuse fuajees avatud näitus, kus on väljas kümme tooli, mis on valminud koolituse Pehmemööbli valmistaja raames. Koolituse pikkuseks oli 80 tundi ja toimus see kahe kuu jooksul oktoobrist detsembrini.

Kursuslased läbisid pehme mööbli valmistamise protsessi algusest lõpuni. Kooli puidumajas valmistatud puitkarkassile kinnitati vedrud, paigaldati poroloon, lõigati vatiin ja kangas, õmmeldi valmis katted ning pealistati katted mööblile ning viimistleti katmata puitosad.

Koolituse viisid läbi HKHK sadulsepatööde õpetajad Marek Tarkin ja Janne Muuli

HKHK avas uue TOITLUSTUSKOMPLEKSI

Reedel, 13. jaanuaril, avati pidulikult Haapsalu Kutsehariduskeskuse renoveeritud toitlustuskompleks, mis on oluliseks õppebaasiks kokanduse ja teeninduse erialade õppijatele, koolipere toitlustamiseks ning annab uusi võimalusi korraldada kvaliteetemalt konverentside ja erinevate sündmuste korraldamist. 

Toitlustuskompleks on uus nii oma avara ja modernse sisekujunduse, kui ka innovaatilise tehnoloogia poolest.

Pidulikul sündmusel tänati erinevaid inimesi, kes on oma panuse andnud olulise kooliosa renoveerimisele. Samuti oli kõikidel külalistel võimalus oma silmaga ka uut kompleksi uudistada.

Sündmusel osalesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, koostööpartnerid, vilistlased ning kooli töötajad.

Intervjuu ürituse külalistega

Üritusest avaldatud artikkel Lääne Elus

FOTOD 

KOLM KULDÕUNA läksid Uuemõisa koolidele

Neljapäeval, 8. detsembril Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus Erinevate Tubade Klubis toimunud SA Archimedese tunnustusüritusel KULDÕUN 2016 saavutas Haapsalu Kutsehariduskeskus mitu auhinnalist kohta.

Kategoorias kutseõppurite praktikablogid saavutas esimese koha mööblirestaureerimise eriala II kursuse õpilaste Erika Kolgi ja Sirli Metsamäe blogi, kus nad kirjeldasid oma mööblirestaureerimise praktikat Poolas 2016. aasta kevadel.
Praktikablogi "Erika ja Sirli Poolas praktikal"

Aasta nutitegu hariduses sai kolmanda koha Haapsalu Kutsehariduskeskuse töötajate arvutikoolituste sari "Kogukonnas õppimine".

Haapsalu Kutsehariduskeskus korraldas 2015/2016. õppeaastal oma kooli töötajatele digikoolituste sarja „Kogukonnas õppimine“. Koolitused algasid 2015. aasta sügisel ning kestsid 2016. aasta kevadeni. Koolituste käigus jagasid kolleegid omavahel digioskusi, mida igapäevases tegevuses ja õppetöös kasutada. Koolituste sarja sisuks olid digilahendused, mis toetavad üheskoos õppimist ning seda nii õpilaste ja õpetajate kui ka kolleegidega omavahel. Novembrist aprillini toimusid Google’i ühisdokumentide koolitused, tutvustati Facebooki ja Pinteresti kasutusvõimalusi, blogitegemist, Excel’it, fototöötlust, kollaažide loomist, internetist info otsimist jpm. Koolitussarja eestvedajateks ja põhilisteks koolitajateks olid arendusjuht Aile Nõupuu ning välissuhete koordinaator Heli Heimo.

Lisaks eelnevatele sai tunnustuse osaliseks teinegi Uuemõisa kool - Uuemõisa Lasteaed-Algkool, kes aasta nutiteo kategoorias saavutas teise koha interaktiivse orienteerumismängu “Lobisev mõis” läbiviimise eest.

Sihtasutuse Archimedes tänusündmusel “Kuldõun 2016” tunnustati aasta parimaid õpirände elluviijaid haridus- ja noortevaldkonnas. Lisaks anti kätte aasta tudengiblogija, parimate kutseõppurite blogide, praktikalugude ja fotode ning aasta parima haridusvideo, -disaini ja -nutiteo tunnustused.

SA Archimedes tunnustusüritusel 2015 saavutas Haapsalu Kutsehariduskeskus samuti mitu tunnustustväärivat auhinda.

Palju õnne kõigile võitjatele!

HKHK ARVUTIGURU 2016 on DANIIL VIHUR

13. - 14. detsembril toimus arvuti eriala traditsiooniline kutsevõistlus "Arvutiguru 2016". I koha saavutas Daniil Vihur, II koha Kaarel Virroja ja III koha France Jaamann.

Võistlustel osalesid kõik III kursuse arvuti eriala õpilased, kellele oli võistlustel osalemine kohustuslik. Kutsevõistlus on õppetöö osa ning võistlusülesanded sarnased lõpueksamile.

Võistlustel oli oluline osa seni õpitul, kuid lisatud olid ka mõned nuputamisülesanded. Kõige keerulisemaks kujunes õpilastele sellel korral võrgu seadistamine.

Täpsemalt on võimalus võistluste juhendiga tutvuda siin.

Sellel aastal osales 9 võistlejat.

Võistlusi valmistas ette ja juhendas õpilasi HKHK arvutiõpetaja Oliver Karjane. Suured tänud!

HKHK andis Kuressaare õigeusu kirikule üle RENOVEERITUD TOOLID

2. detsembril andis Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Püha Nikolai õigeusu kirikule üle 43 renoveeritud tooli ja 8 kirikupinki. Pingid ja toolid taastasid mööblirestaureerimise (MR15) ja tisleri (T15) eriala II kursuse õpilased õppetöö käigus pooleteise kuuga. 

Toolid ja pingid vajasid lisaks viimistlusele ka puiduparandusi ning osadel toolidel tuli välja vahetada jalad. Värvimisel olid omad nõuded - toolid pidid olema värvitud käsitsi, õige värvitooniga ning värvimisel pidi kasutama naturaalset linaõli baasil värvi. Toolide seas olid ka mõned Lutheri vabriku toolid, millel vahetati toolipõhjad ning kanti peale šellak-lakk.

Puiduosakonna juhataja Margus Kripsi sõnul oli säärane tellimus puidutöö õppijatele väga õpetlik ja arendav. Töö käigus läbiti kogu protsess algusest lõpuni alates töö vastuvõtmisest, vigade hindamisest, parandustöödest ja värvimisest kuni valmistoodete pakendamise ja tellijale üleandmiseni.

Fotol: toolid restaureerinud mööblirestaureerijate õpperühm

Fotod toolidest HKHK Facebooki lehel HKHK EHITUS

Mööblitootjate Liidu tunnustuse sai ANDRES ROOSMA

Eesti Mööblitootjate Liit tähistas 8. detsembril pidulikult oma 25. aastapäeva aastagalaga, kuhu kogunes pea 80 osalejat. Tänavune gala toimus Tallinna Lillepaviljonis. Üritusel autatsustati mööblitöötlemise valdkonnas enim silma paistnud inimesi ja ettevõtteid.

Parima tisleri 3. taseme kutseeksami sooritaja tiitli sai Haapsalu Kutsehariduskeskuse mööblirestaureerimise eriala (MR14) vilistlane Andres Roosma. Andresel oli tisleri esmataseme eksami sooritajate seas kõrgeim tulemus Eestis ning saavutatud maksimumpunktid täpsuses. Teise koha vääriline samas kategoorias oli HKHK sama eriala vilistlane Taivo Saar.

Eelmisel aastal said Mööblitootjate Liidu tunnustuse HKHk tisleri eriala õpilane Ergo Orumaa ja puiduosakonna juhataja Uve Uustalu.

Aastagala 2016 galerii

KÄSITÖÖÕPETAJAD stažeerisid OULU Ametikoolis

Tekstiiliõpetaja Marju ja kangaõpetaja Hille stažeerisid 14.11-25.11 Soomes, meie pikaajalises partnerkoolis Oulun Seudun Ammattiopisto. Meie koostöö on sujuvalt kulgenud juba 4-5 aastat nii õpilaste kui õpetajate vahel. Igal aastal on Oulus praktikal käinud 2 tekstiilitöö õpilast, kes tagasi tulles on rääkinud seal toimuvast ainult ülivõrdes.

Aga oma silm on kuningas ning ka õpetajad vajavad enesetäienduseks uusi muljeid ja kogemusi ning käimasoleva Erasmus+ programmi poolt rahastatud projekti „Õppeprotsessi kvaliteedi parandamine õpetajate koostöö ja erialase pädevuse tõstmise kaudu“ raames on nii mõnelgi HKHK õpetajal sellel õppeaastal selline võimalus.

Oulu asub meist 700 km põhjas ja on Põhja Soome suurim linn ja oluline keskus. Linnas on mitu ametikooli, ülikool ja ülikooli kliinik (mis on antud piirkonnas oluline). Kool asub Pikisaarel endises villatehases ja koosneb paljudest väikestest sümpaatsetes hoonetest.

Oulus õpetakse kangakudumist ja sinna juurde kangaste kujundamist ja kompositsiooni. Meie veetsime põhiliselt oma aega kanga-, tekstiilivärvi-, ja kompositsiooniklassis. Kangakudumise klasse on kaks, kangastelgi neis üle 60 ning tekstiilierialade õpilasi 30-40 vahel.

Gruppides on koos väga erinevad õpilased. Põhikoolist tulevad noored, kes saavad õpingute käigus ka keskhariduse, lisaks siis naised, kes õpivad vaid kutseharidust. Ja sedasi nad koos ka toimetavad. Nende suur eelis on see, et kõik õppijad käivad koolis igapäevaselt. Ka nende rahastamissüsteem on teistsugune ja võib erinevate õpilaste puhul tulla erinevatest rahastamisallikatest. Näiteks Tanjal, kes eelmisel kevadel HKHK-s kaks kuud praktiseeris ning kes oli varem bussijuht (kuid tal tekkisid terviseprobleemid), maksab õpinguid kinni hoopis bussijuhtide erialaliit.


Mõned mõtted, mis seal olles tekkisid:

1. Õpilane on õpilane, olenemata riigist ja rahvusest.

2. Probleemid on sarnased, nii õpilastega kui ka käsitöö erialadega seonduv, ning samuti ka haridusreformidest tulenevad muudatused. Ka nende õpilased ei oma valmistöökohti kohe peale kooli lõpetamist vaid rakenduvad tööturul erialaselt hiljem. Ka Oulu koolis on kärbitud auditoorsete tööde tunde ja suurendatud iseseisva töö tunde. Õpetajaid on jäänud oluliselt vähemaks, sest koormused on langenud. Kuna praegu asub kool väga kallis kinnisvara piirkonnas Pikisaarel ja on laiali 6-7 majas, siis ilmselt on vaid aja küsimus, kuni nad viiakse üle rentaablimasse asukohta.

3. Mis oli tore. Neil oli aega ja nad toimetasid ülimalt rahulikult. Nende tekstiilieriala on toiminud nii pikalt, et kõik on välja kujunenud ja paigas. Üks õppematerjal seinal pärines näiteks 40ndatest aastatest.

4.Nende õpilastööde pood "Tuuma ja Tikki" on hästi läbimõeldud ja toimiv. Seal saavad praktikat ka tekstiilieriala õpilased. ja osa õppetöid lähevad sinna müüki.

Kõike ei saa sõnadesse panna, mida seal kahe nädala vältel kogesime. Meie fotokad on punnis fotodest ja pea kubiseb mõtetest. Sellepärast tulge 07. detsembril kell 12.00 kuulama meie Oulus stažeerimise muljeid ja kogemusi (klass 113). 


Aitäh Erasmus programmile ja HKHKle, kes andis meiel selle võimaluse.

Marju ja Hille pidasid ka BLOGI, mida saate lugeda SIIT ning fotoalbum on üleval kooli Facebook’i lehel - klikka SIIA.

Marju Heldema

Märt Moorbach saavutas 4. koha JÕULUKELLUL

8. detsembril lõppes Viljandi Kutseõppekeskuses ehitusõpilaste kolmepäevane kutsemeistrivõistlus Jõulukellu 2016, kus saavutas 4. koha HKHK kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala III kursuse õpilane Märt Moorbach. Tema juhendajaks oli ehitusõpetaja Harri Sinimeri.

Võistlusülesanne lähtus äsja Göteborgis toimunud EuroSkills’i võistlustööst – eesmärgiks oli kümne tunniga laduda gooti avadega seinafragment ning vuukida seina fassaadiosa.

Võistluse kuus paremat õpilast, kes saavad võimaluse võistelda kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 4.-5. mail 2017, on järgmised:
1) Jaanus Mitt, Tartu Kutsehariduskeskus
2) Leho Neemsalu, Rakvere Ametikool
3) Vladislav Kuzmin, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
4) Märt Moorbach, Haapsalu Kutsehariduskeskus
5) Taavi Tuimann, Järvamaa Kutsehariduskeskus
6) Nikita Jurov, Tallinna Ehituskool

Müürseppade kutsemeistrivõistlus Jõulukellu toimus tänavu 12. korda ning võistlusest võttis osa kümme kutseõppurit Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest , Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Kehtna Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Võistlust korraldasid SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber.

Märt Moorbach AK uudistes

Kuue riigi õpilased kasvatasid HKHK-s sallivust

07.-11. novembrini võõrustas HKHK NordPlus Junior projekti „Kasvata sallivust – väärtusta mitmekesisust“ („Promote Tolerance – Celebrate Diversity“) raames suurt rahvusvahelist seltskonda Soomest, Rootsist, Islandilt, Taanist ja Leedust – kokku 24 inimest.


HKHK on NordPlus projektides kaasa löönud ka varem – 2012/13 õppeaastal tehti koos Skandinaavia- ja Balti riikide koolidega tutvust äriplaanide koostamise ja ettevõtte loomisega, 2013/14 õppeaastal tegeldi tervise edendamisega, 2015/15 arutleti sobilike ja efektiivsete õpikeskkondade teemadel ning sellel aastal on projekti eesmärgiks tuua noortele lähemale sallivuse ja kultuuride vaheliste erinevuste väärtustamine.


Iga riik, kes projektis osaleb, viib kohtumise oma koolis läbi erinevatel teemadel. HKHK teemaks oli puuetega inimeste kaasamine kogukonda ning töise projektinädala jooksul said õpilased edasimõtlemiseks kaasa nii mõndagi. Eesti inimesele on Haapsalu juba aastakümneid tuntud kui terviseparandamise ja erinevate ravivõimaluste linn. Juba nendel aastatel kui meie tänavapildis ratastooliinimesi üldse kohata ei võinud, olid Haapsalu inimesed harjunud endi keskel nüüdse Viigi kooli õpilasi nägema. Seetõttu tundsime, et oskame sellel teemal kaasa rääkida ning meil on ka päris palju oma külalistele näidata.


Kutsusime külla ka Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse õpilased, kes kohe esimesel päeval ilusas inglise keeles oma õpinguid tutvustasid ning sealjuures väga avameelselt ka oma kogemustest rääkisid, sest paljud asjad, mida liikumispuudeta inimene isegi ei märka, on liikumispuudega noorel vaja enda jaoks täiesti teisiti lahti mõtestada. Seetõttu said Astangu noored ka paljudele küsimustele vastata ning projektis osalevate õpilaste maailmapilt muutus jällegi tükikese suuremaks. Pärast prooviti ka ise, mis tunne on ratastoolis liikuda, näiteks uksepakku ületada, toolide vahelt soovitud sihtmärgini jõuda ning samuti katsetati ka suhtlemist kõnetuna ja tee leidmist pimedana.


Järgmisel päeval külastati Haapsalu Viigi kooli, kus sealsed õpilased tervitasid meid uhke kontserdiga, näidates, et alati on võimalus teha seda, mis sulle meeldib, vahel võibolla küll natuke teismoodi kui tavapäraselt harjunud ollakse kuid peaasi on see rõõm, mida see tegevus sulle annab. Viigi kooli rütmi- ja rahvapilliansambli lapsed suutsid igatahes selle rõõmu ka meile edasi anda ning ilmselt nii mõnegi noore natuke rohkem mõtlema panna.


Viimasel päeval sai koos Uuemõisa kodu elanikega ühiselt kunsti tehtud – õpetaja Janne Muuli juhendamisel valmisid kaunid värvilised pakutrükitehnikas valmistatud kinkekotid. Värvimisest ja kottide kaunistamisest jätkus tegevust rohkem kui tunniks ning oleks jätkunud ka kauemaks, kuid aeg sai otsa ning tuli kooli tagasi tulla, et kokkuvõtteid teha ja head aega öelda.

Järgmisel korral kohtutakse Taanis, kus arutletakse religioosseid erinevusi ning edaspidi ka veel Rootsis, Soomes ja Leedus.
Kõikide projekti tegevustega saab lähemalt tutvuda projekti kodulehel, kus on väljas ka õpilaste tehtud temaatilised posterid, fotokollažid ja galerii kõigist Haapsalus toimunud tegevustest. Meile saab kaasa elada ka Facebookis, selle jaoks tule ja pane meile üks „Like“.


NordPlus projektiga on veel võimalik ka liituda – igas projektisõidus käib 3 õpilast ja 1 õpetaja. Kes ei pelga ingliskeelset suhtlemist, ettevalmistustööd ja nädalast koolist eemalolekut, palun pöörduge projektijuht Heli Heimo poole, tuba 114 või kirjutage – This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.


Fuajees on veel võimalik vaadata projekti raames välja pandud kaunist käsitöö- ja kunstinäitust Viigi kooli õpilaste ning Oru hooldekodu ja Uuemõisa kodu elanikelt.

Subcategories