HKHK vilistlaste sulest ilmusid UUED VÄLJAANDED

Haapsalu Kutsehariduskeskuse vilistlaste eestvedamisel ilmus möödunud aasta lõpus trükist mitu uut väljaannet.

Tekstiilitöö 2010. aasta lõpetaja Heli Nurger on uue kultuuripärandi ajakirja „Pööning“ toimetaja. Hetkel on ta omandamas magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise erialal. Ta on olnud erialaajakirja “Muuseum” tegevtoimetaja (2007-2015) ning kirjastanud raamatuid Päris-Harjumaa (2008); Vääna mõisaproua heegelpitsid (2011); Käsitöid kodude varalaegastest. Ohtu küla (2013); Padise pärand/The Heritage of Padise (2015) jne).

Novembris 2015 ilmumist alustanud ajakiri „Pööning“ tutvustab Eesti ajaloolist arhitektuuri, annab nõu, kuidas seda säilitada ja kohendada; kirjutab vanadest aedadest, parkidest ning taimedest; esitleb disainiklassikat ja klassikuteks saanud kunstnikke-disainereid, traditsioonilist käsitööd ja meistreid. Pööningu artiklid on kirjutanud oma ala asjatundjad, ent silmas on peetud, et need oleksid huvitavad lugeda ka inimesele, kes ei tegele teemaga süvitsi.

2012. a. mööblirestaureerimise eriala vilistlane Urmas Veersalu on raamatu „Roo- ja õlekroonid. Traditsioonid ja ideed.“ üheks autoriks ja fotograafiks.

Möödunud aasta lõpus ilmunud raamat  on esimene omalaadne ulatuslik ülevaade õle- ja rookroonide valmistamisest Eestis. Lisaks ajaloolisele kokkuvõttele tutvustatakse Eesti Rahva Muuseumis säilinud etnograafilisi kroone ning antakse juhendid nende valmistamiseks. Raamatus on põhjalik sissevaade kroonide geomeetriasse ning kaasaegseid ideid interjööride dekoreerimiseks. Joonised ja juhendid aitavad kaasa selle vana traditsiooni taaselustamisele.

Usume, et Haapsalu Kutsehariduskeskus on andnud oma väikese panuse vilistlaste käekäigu kujunemisele ja nende väljaannete sünnile.

Allikas: internet

MISA tunnustas kolme meie kooli õpilast ja kooli

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tunnustas 21. jaanuaril Mustpeade Majas 2015. aasta kodanikupäeva e-viktoriini edukamaid sooritajaid ning esseekonkursi silmapaistvamate tööde autoreid.


misa

 

Tunnustuse said 37 õpilase seas ka kolm meie kooli õpilast.

MISA pressiteate kohaselt toimus kodanikupäeva esseekonkurss „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?" viiendat korda, konkursile laekus kokku 103 õpilase tööd 19 koolist üle Eesti. Esseekonkursil said kutsekoolide arvestuses vabariikliku tunnustuse kaks meie kooli majutusteeninduse eriala õpilast: teise koha pälvis Eliise-Marie Lambing ja kolmanda koha Maarja Kattel.

Kodanikupäeva e- viktoriinist, mis toimus eelmise aasta novembris, võttis osa 10 005 õppurit üle Eesti, kutsekoolide arvestuses saavutas meie kooli arvutieriala õpilane Sander Tikk individuaalarvestuses teise koha ja meie kool üldarvestuses kolmanda koha.

Õnnitleme võitjaid, täname kõiki esseekonkursil ja viktoriinil osalejaid!

Kodanikupäeva esseekonkursi ja e-viktoriini korraldamist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.

Tunnustatud tänavad toetuse eest kooli.

is logoharidusmin 3lovi_est

TOITLUSTUSKORRALDUSE MUUDATUS

Seoses toitlustuskompleksi remondiga ei paku Haapsalu Kutsehariduskeskus 4. jaanuarist toitlustusteenust

HKHK põhikoolijärgsetel õpilastel toimub koolipäevadel toitlustamine peahoone aulas algusega kell 11.45. Õpilasi hakkab toitlustama Q catering. Seoses toitlustuskorralduse muudatusega on oluline, et kõik põhikoolijärgsed õpilased telliksid endale iga järgneva nädala toidu ette. Toitlustustellimust on võimalik teha ÕIS-is (https://siseveeb.ee/hkhk/) käesoleva nädala esmaspäevast neljapäevani kella 10ni. Toitlustamisel arvestatakse ainult tellimuse esitanud õpilastega.

Tsükliõppuritel palume remonttööde ajaks leida lõunatamiseks mõni läheduses asuv toitlustusasutus.

Töötajatele pakutakse argipäeviti kell 11.45 suppi, mille eest tasuda on võimalik vaid sularahas.

Erinevate seminaride ja koolituste korraldamine HKHK-s toimub vastavalt võimalustele. Täpsem info - This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. või 53813783

Taas avab uksed HKHK ÕPPERESTORAN

Taas avab uksed Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpperestoran. 4. veebruarist – 31. märtsini on võimalus igal neljapäeval lõunatada HKHK õpperestoranis. Soodsa hinna eest on kõigil külalistel võimalus nautida kolmekäigulist lõunasööki. Restorani kokkadeks ning teenindajateks on III kursuse kokaeriala õpilased.

Kolmekäigulise lõunasöögi hind a`8EUR.

Tule naudi tavalõuna hinna eest parimaid hõrgutisi!

Restorani külastamiseks on vajalik eelnev broneering!
Info ja broneerimine: e-post This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. ; telefon 53813783

HKHK 2016 I poolaasta TÄIENDUSKOOLITUSED

Haapsalu Kutsehariduskeskuse täienduskoolituste kalender on saanud mitme uue loovkursuse võrra rikkamaks!

Veebruaris lisanduvad uued tööalased täienduskoolitused.

Ava 2016 KOOLITUSKALENDER siin

JAANUAR

 
Info ja registreerimine tel 6661745, 5218963, This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.


UUS ERIALA - VASTUVÕTT JUBA APRILLIS!

UUS ERIALA - VASTUVÕTU- JA MAJAPIDAMISTÖÖD

Vastuvõtukomisjon toimub 5.aprillil kell 10:00.

Õppetöö algab teisipäeval, 12.aprillil, Haapsalu Kutsehariduskeskuses.

Õppijad omandavad 5. taseme kutseõppe, esmaõppe.

Õppima asumisel on nõutav keskharidus ja eelnev erialane töökogemus ja/või vastav erialane haridus.

Õppekavarühm kuulub turismi-, majutus- ja toitlustusteeninduse valdkonda.

Õppeajaks on 6 kuud. Õpe toimub tsükliõppena, kahel teisipäeval kuus ning 5 kuu jooksul.

Eriala lühitutvustus: Erialal õppimine annab võimaluse töötada majutusasutuses keskastme juhina ja annab teadmised majutusasutuse vastuvõtu- ja majapidamistööde korraldamiseks . Õppija omandab teadmised karjääriplaneerimisest, majapidamis- ja vastuvõtutöö korraldusest, toitlustusteenindusest ja Eesti turismigeograafiast.

Praktikad: Õpilased läbivad vastuvõtu- ja majapidamistööde praktika majutusettevõttes, mis kestab 10 nädalat ja toimub jooksvalt õppetöö kõrval. Juba tööalaga seotud õppijatel arvestab kool erialast töökogemust õppekava osana.

Eriala lõpetajal on võimalik taotleda Hotelliteeninduse spetsialist tase 5 kutsekvalifikatsiooni.

Õppekava ja rakenduskava

Soovin avaldust esitada!

Täpsem info: telefon 523 1605, This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

MÜÜRSEPPADE võistluse II KOHA pälvis MÄRT MOORBACH

16.-17. detsembril toimus Viljandi Kutseõppekeskuses müürseppade kutsevõistlus „Jõulukellu 2015“. Haapsalu Kutsehariduskeskuse II kursuse ehituse eriala õpilane Märt Moorbach pälvis võistlustel II koha.

Võistlustööks oli väligrilli valmistamine. Töö teostati puhasvuukmüüritisena. Võistlejatel oli aega töö sooritamiseks 9 tundi.

Võistluse eesmärgiks on:

  • võimaldada kutseõppeasutuste ehitusvaldkonna erialade õpilastel näidata oma kutseoskuseid;
  • selgitada välja Eesti parimad müürsepa eriala õpilased;
  • propageerida müürsepa eriala;
  • tõsta kutsehariduse mainet.

 

Võistlustel osales 11 noort müürseppa ning parimaks osutus sellel aastal Viljandi Kutseõppekeskuse esindaja Ralf Raaga.

Võistluste korraldajaks oli Sihtasutus Innove koostöös Viljandi Kutseõppekeskusega.

HKHK võistleja juhendajaks oli ehituse kutseõpetaja Harri Sinimeri. Suur tänu tublile võistlejale ja juhendajale kooli esindamise eest!

Pildid võistlusest

KUTSEHARIDUS aitab TÄISKASVANUD paremini tööle ja toob parema palga

Riigikontroll uuris viimase 5 aasta jooksul kutseharidust omandama asunud täiskasvanud õppijate käekäiku õpingute eel, õpingute ja hilisema töötamise ajal ning tegi uuringu tulemustest kokkuvõtte.

Analüüs näitas, et kutseõppel on laialdane positiivne mõju – täiskasvanud kutseõppe lõpetajad saavutavad tööturul paremaid tulemusi võrreldes kutsehariduse omandamisele eelnenud ajaga. Kutseharidus aitab kasvatada inimeste sissetulekuid, suurendada tegelemist ettevõtlusega ning vähendada töötust, seda kõike ka kõrgharidusega inimeste hulgas.

Alates 2010. aastast on kutsekoolides kasvanud kõrgharidusega sisseastujate osakaal. Erialase hariduseta täiskasvanute kõrval on asunud kutseharidust omandama palju kutse- (või kõrgharidusega) täiskasvanuid. Eriti torkab silma kõrgharidusega naiste suurem osakaal (24%), samas kui meestest oli kõrgharidus 15%-l. Enam kui kaks kolmandikku täiskasvanud sisseastujaid on olnud vanuses 25–39 aastat. Arvestades, et ka ametialase hariduseta inimeste osakaalud Eesti rahvastikust olid nendes vanuserühmades suuremad, võib seda pidada igati positiivseks. Kokkuvõttes on täiskasvanud sisseastujate hulgas rohkem naisi, kuigi kutsealase hariduse puudumine on teravamaks probleemiks just meeste puhul.

Kutseõppesse on asunud peamiselt sellised täiskasvanud, kes võiksid soovida oma olukorda tööturul parandada. Kõigist sisseastumisjuhtudest 23%-l olid kutseõpinguid alustanud täiskasvanud olnud aasta jooksul enne õpingute alustamist töötuna arvel. Kokkuvõtlikult selgus, et õpingutele järgnenud aasta jooksul oli vähenenud töötuna arvel olnud isikute hulk ning suurenenud nii töist tulu teenivate inimeste arv, keskmisest palgast suuremat tulu teenijate kui ka ettevõtlusega tegelejate hulk.

Selle kõige taustal on Riigikontrolli hinnangul haridus- ja teadusministril väga oluline tähele panna, kuidas saada rohkem kutsealase hariduseta ning töötuid või madala sissetulekuga inimesi kutsekoolidesse ning kuidas neid seal toetada, et nad jõuaksid kutsehariduse omandamiseni.

EELINFO 14.-18.12

ESMASPÄEV 14.12

Äriteeninduse osakonna õppetöö koosolek

Äriteeninduse osakonna kutseõpetaja Karlo Hälvin koolitusel Tallinna Tehnikaülikoolis


TEISIPÄEV 15.12

Rühmajuhendajate jõululõuna

Abikoka ja kodumajanduse õpperühmade jõulupidu

Õpilasesinduse jõuluõhtusöök

Äriteeninduse osakonna kutseõpetaja Mario Metshein ja infotehnoloogia juht Marek Seil koolitusel Tallinnas


KOLMAPÄEV 16.12

Õpilaste jõulupidu

Abikoka ja kodumajanduse õpperühmade õppreis - Palivere Klaasikoja ja Ragen Sellsi jäätmejaama külastus


NELJAPÄEV 17.12

Õppedirektor Ülle Ojamäe ECVET võrgustiku aastalõpuseminaril Tallinnas


REEDE 18.12

Jõuluaktus ja ühine koolipere jõululõuna


TÄIENDKOOLITUSED

E 14.12 - Arvutikoolitus töötukassa klientidele (vene keeles). Koolitaja Mall Vainola, kl 9:15 – 14:00. Ruumis 303

T 15.12 - Arvutikoolitus töötukassa klientidele (vene keeles). Koolitaja Valdo Nõlvak, kl 10:15 – 14:15. Ruumis 303

K 16.12 - Arvutikoolitus töötukassa klientidele (vene keeles). Koolitaja Valdo Nõlvak, kl 10:15 – 14:15 . Ruumis 303

K 16.12 - Sisekoolitus GOOGLE II osa. Mõlemale koolitusgrupile! Ruumis 301, kl 14:00 – 15:45. Koolitajad Aile Nõupuu, Heli Heimo, Enna Kallasvee ja Ingrit Kera

N 17.12 - Arvutikoolitus töötukassa klientidele (vene keeles). Koolitaja Valdo Nõlvak, kl 10:15 – 14:15. Ruumis 303

R 18.12 - Arvutikoolitus  töötukassa klientidele (vene keeles). Koolitaja Valdo Nõlvak, kl 10:15 – 14:15. Ruumis 303

RIIGIEKSAMID 2016

Riigieksamite sooritamise õigus on:
1) põhihariduse baasil kutsekeskharidusõppes õppivatel lõpukursustel õpilastel;
2) kutseõppeasutuste õpilastel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud.


NB! Kutseõppeasutuste lõpukursuslastel on võimalik (mitte kohustuslik!) sooritada riigieksamid (võib sooritada ühes või mitmes järgnevates ainetes):

  • matemaatika
  • eesti keel
  • võõrkeel

 

Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning eksternid registreerivad end riigieksamitele Eksamite Infosüsteemis (EIS), valides seal õppeained, milles nad sellel õppeaastal riigieksamid sooritavad. EIS-i kasutusjuhendid asuvad http://www.innove.ee/et/riigieksamid/koolidele-riigieksamitest/riigieksamitele-registreerumine-koolidele

Registreerimise tähtaeg on jooksva õppeaasta 20. jaanuar.

Tingimused, mida arvestada riigieksamitele registreerimisel, leiate SA Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/et/riigieksamid .

Kõikide riigieksameid puudutavate küsimustega võib pöörduda õppeosakonda.

AASTA ÕPIRÄNDE EDENDAJA ON HELI HEIMO

9. detsembril toimus Tallinnas Õpetajate Majas tänuüritus „Archimedes tunnustab“. Haapsalu Kutsehariduskeskus noppis sellel üritusel mitmeid tiitleid:

  • Aasta õpirände edendaja 2015 on välisuhete koordinaator Heli Heimo

Heli Heimo on edukalt ellu viinud ja koordineerinud suuremahulisi õpirändeprojekte, mille käigus on arvukalt Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilasi osalenud praktikatel Euroopa koolides ja ettevõtetes.

Praktikaprojekti "HKHK õpilaste uued oskused Euroopast" käigus osales välispraktikatel Euroopas 108 Haapsalu kutsehariduskeskuse õppurit pea kõigilt erialadelt. Uusi oskusi käidi õppimas Soomes, Taanis, Poolas, Prantsusmaal, Portugalis, Itaalias, Sardiinias, Slovakkias, Sloveenias, Saksamaal ja Maltal. Projekti tegevuste kajastamiseks on Heli Heimo algatanud praktikablogi, kuhu ta järjepidevalt kaasab välisprojektides osalenud õpetajaid ja töötajaid ning mis koondades kogu praktikaprojektiga seotud infot ja vahetuid elamusi, innustab uusi õppijaid osalema edasistel välispraktikatel.

Olles ise aktiivne uute oskuste omandaja, väärtustab ta elukestvat õppimist ka kooli töötajates luues ja koordineerides personalile mõeldud lähetus- ja koostööprojekte, et võimalikult paljud töötajad saaksid täiendada oma teadmisi ja oskusi välislähetuste kaudu Euroopa kutsekoolides ja ettevõtetes.

Tänu temale on Haapsalu Kutsehariduskeskus saanud tuntuks kooli välispartnerite seas hästi läbimõeldud koostööprojektide ja ettevõttepraktikate korraldamise läbi. Nii näiteks võttis kool aastatel 2013-2014 vastu 36 välisõpilast ning 55 õpetajat jm töötajat.

Järgnevateks aastateks 2015-2017 on juba rahalise toetuse saanud ka järgmine projekt "Parimaid praktikaid Euroopast", milles osaleb 99 õpilast.

Projektide koostamisel ja elluviimisel lähtub Heli Heimo kooli arengukava suundadest, mis näevad ette kõigi erialade parimatele õpilastele välispraktikate võimaldamist ning enamikule töötajatest Euroopa kutsekoolide külastamist.

  • Välispraktika kajastuste konkursi parima foto autor on mööblirestauraatori eriala vilistlane Mirjam Averin.



Üritusel jagati aasta parima tudengiblogija, edukaimate Elukestva Õppe Programmi koostööprojektide, parimate kutseõppurite blogide, praktikalugude ja fotode, aasta parima haridusvideo, -disaini ja -nutiteo ning aasta parima õpiränduri ja õpirände edendaja tänukirjad.

Aasta parim blogija valiti noorte seast, kes on avaldanud oma Erasmuse õpiperioodi lugusid Delfi “Tudengiblogis”.Eluesktva Õppe Programmi (2007-2013) viimaste aastate säravaimad koostööprojektid hõlmasid endas üldhariduse, kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse projekte. Lisaks tunnustati veel kutseõppureid, kes on kirjutanud silmapaistvad õpirände praktikalood, jäädvustanud muljetavaldavaimad fotod ning kajastanud oma tegemisi ajaveebides ehk blogides. Kutseõppurite konkursile saadeti 26 ajaveebi, 32 praktikalugu ja 103 fotot.

Kategooriates “Aasta video hariduses”, “Aasta disain hariduses” ja “Aasta nutitegu hariduses” esitati kokku 23 tööd, millest tihedaim konkurents oli videode seas. Viimasena anti üle aasta õpiränduri ja aasta õpirände edendaja tänukirjad.

Lisainfo

Palju õnne kõigile!

HKHK korraldas 4. korda ETTEVÕTLUSPÄEVI

7.- 8. jaanuaril toimusid HKHK-s ettevõtluspäevad, mille käigus omandasid Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilased teadmisi ja oskusi ettevõtte loomiseks. Parimaks äriideeks osutus veebi teel puhastusteenust vahendav ettevõte CleanR, teist ja kolmandat kohta jäid jagama toidupoe äpi ShopTrans ja transpordi äpi Trans-connect ideed. Võitjate meeskonda kuulusid Jürgen Ulla, Tauro Bergmann, Henri Läll, Cesilia Palusoo, Kertu Tõnurist, Aike Kaasik, Rasmus Maipuu ja Carina Peek.

Meeskonnatöö käigus sündis äriidee, valmistati ettevõttele koduleht, tehti liftikõne video, küsitleti potentsiaalseid kliente, koostati turundusürituste plaan aastaks, viidi läbi hinnaarvutused ja koostati kasumiaruanne. Loodud ettevõttes tuli määrata liikmete töörollid ja jaotada ülesanded, et jõuda parima tulemuseni. Oma äriideed pidid õpilased kaitsma ja esitlema seda ka teistele rühmadele ning saalitäiele rahvale.

Ettevõtluspäevadest võtsid osa koka, arvuti ja majutusteeninduse teise ning kolmanda kursuse õpilased. Äriideede teemad olid mitmekesised, nagu näiteks soojenevate koerakausside, soojendavate susside, pulsikellade, külmkappide, autosoojendajate ja pulgakommide tootmine. Teenindusettevõtteid loodi toidupoe ja transpordi äppide kasutajatele ning puhastusteenuste ja kohukeste vahendamiseks.

Õpilased olid entusiastlikud ja tegutsemishimulised vaatamata üsna keerulistele ülesannetele, mis korraks ka mõnes meeskonnas motivatsiooni alla tõmbas ja enda võimetes kahtlema pani. Seda suurem oli aga rõõm kui probleemile lõpuks lahendus leiti. Ürituse lõpus said osalised ise veebis telefonidega hääletada, milline oli just nende meelest parim äriidee.

Suurem osa õpetajate ja õpilaste vahelisest suhtlusest toimus Padlet keskkonnas, kus sai alla laadida tööjuhendeid, üles laadida valmis ülesandeid ning vahetada erinevaid linke ja küsimusi õpilaste ning õpetajate vahel.

Õpetajatest juhendasid kogu üritust Ingrit Kera, Pille Nool, Ülle Moks ja Enna Kallasvee, kes jäid õpilaste pingutusega ettevõtlusvallas väga rahule. Ettevõtluspäevi korraldatakse Haapsalu Kutsehariduskeskuses 4 korda.

FOTOD 

Enna Kallasvee

HKHK ettevõtluspäevade korraldaja

HKHK õpetaja Aili Tervonen uuris KARTULISALATI lugu

Haapsalu Kutsehariduskeskuse toitlustusvaldkonna kutseõpetaja Aili Tervonen uuris Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud vaimse pärandi koolituse raames kartulisalati valmistamisega seotud tavasid Läänemaal. Sama koolituse tulemusena esitas HKHK tekstiilitöö eriala vilistlane Mirje Sims taotluse Haapsalu salli valmistamise oskuse kandmise vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Aili Tervoneni sõnul pole kartulisalati valmistamist varem laiemalt uuritud, kuid ometigi on tegu eestlaste pidulaual aukohal olnud toiduga. Huvipakkuvaks teemaks olid ennekõike kartulisalati valmistamise iseärasused Läänemaal Nõukogude ajal ja salativalmistamise jätkusuutlikkus. Veebipõhises küsitluses osales 20 Läänemaa inimest.

Kartulisalatit valmistati ikka külaliste tulekuga seoses. Läänemaal valmistatud kartulisalatis esinesid kindlate komponentidena keedukartul, kurk (kevad-suvisel ajal värske kurk, talvel hapu- või marineeritud kurk), keedumuna ja vorst või ahjuliha. Kolmveerand vastajatest lisavad veel sibulat ning pooled keeduporgandit ja konservhernest. Kastmeks oli alati hapukoore ja majoneesi segu erinevates vahekordades.

Uuringu tulemusena võis tõdeda, et kartulisalati valmistamise tava on jätkusuutlik. Vaid kaks vastajat märkis, et enam salatit ei tee. Poesalatit ostetakse vaid erandkorras, eelistatakse valmistada ise. Muutunud on valmistatav kogus (varem tehti pesukausi- või ämbritäis) ja serveerimine on muutunud lihtsamaks. Kristallkaussidele eelistatakse lihtsamaid nõusid. Ka salati koostisesse lähenetakse tänapäeval loomingulisemalt, sest toorainete kättesaadavus erineb Nõukogude ajast väga oluliselt.

Vastajatel paluti kirja panna ka mälestusi seoses kartulisalatiga. Salatitegemise aeg on ju hea võimalus perega koosolemiseks ja jutuvestmiseks.

Peale seda, kui Aili Tervonen lõpetab kartulisalati ajaloolise osa kirjapaneku, esitab ta kokkuvõtte Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmiseks ja terve uurimistulemus läheb Läänemaa Muuseumisse. Üks killukene meie elavast pärandist saab sellega talletatud.

Nimistu leiab aadressilt http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/

Subcategories