Meri-Kai Pihelgas: “Valisin eriala, kus ma näen end ka tulevikus tegutsemas”

 

Vilistlane: Meri-Kai

HKHK olemasolust ja sealsetest õppimisvõimalustest rääkis mulle esmalt ema. Aasta oli siis 2006 ja mul oli parasjagu käsil põhikooli lõpetamine ning edasised plaanid hariduse osas olid suhteliselt ebaselged. Kui selle aasta märtsis Haapsallu sattusime, käisime kutsekoolist läbi ja peale õpetaja Aili Tervoneni väikest tutvustavat kõnet otsustasime igaks juhuks juba avalduse sisse anda. Kuigi olin oma tolleaegsesse gümnaasiumisse ka juba sisse saanud, otsustasin ikka kutsekooli proovima minna. Mul oli aega terve suvi mõelda ning peale muude võimaluste kaalumist otsustasin siiski valida kutsekooli tavalise keskkooli asemel.

Kui tahad kuskile jõuda, peab sul olema palju tahtmist ja huvi

Eriala, mille valisin, tundus sel hetkel väga huvitav ning juba augustis vestlusel käies hakkasin mõtlema, mida ma selle erialase haridusega saaksin korda saata. Üks oli aga selge, et see otsus saab olema õige. Ja kuni tänase päevani pole ma sel ajal tehtud otsust kahetsenud. Valitud erialaks sai majutusteenindus. Järgmiseks sammuks oli minna kooli vestlusele, mis läks väga sujuvalt ning kõik õppejõud tundusid väga sõbralikud. Enim hirmutas mind küsimus õppealajuhatajalt: „Su hinded on nii head, miks ei läinud sa keskkooli?“. See tekitas minus küsimuse, et kas selleks peab väga halb õpilane olema, et otsustada kutsekooli kasuks?

Kuna olen pärit Tallinnast, oli Haapsallu kolimine suur muutus. Olemata harjunud väikelinna eluga, oli see tõeline väljakutse. Üks põhjustest oli ka muidugi see, et ei teadnud sel hetkel sellest linnast väga kedagi ja ka koolis polnud tuttavaid ees. See probleem sai kiiresti lahendatud ja õpilaskodust sai minu teine kodu ja sealsetest elanikest mu head sõbrad, mõned neist on praegugi mu parimad. Kuigi sõbrad ja perekond jäid Tallinnasse maha, sain igal nädalavahetusel neid vaatamas käia. Lisaboonuseks oli ka see, et kutsekool tasus enamuse kojusõidukuludest.

Elu ja õpingud HKHK-s kulgesid edukalt ning sain juurde palju uusi teadmisi ja kogemusi. Juba esimes kooliaasta lõpus oli mul võimalus käia Kreetal praktikal ja kogeda midagi hoopis erinevat ja uut. Kolmanda aasta lõpus õnnestus HKHK kaudu käia ka Itaalias ning saada välismaal töötamiseks vajalik sertifikaat- Europass. Lisaks toredatele praktikavõimalustele sain oma õpingute käigus käia ka paljudel erialastel võistlustel ja konkurssidel, naastes neilt igati eeskujulike tulemustega. HKHK toetas mind väga palju kogu selle aja vältel mil seal õppisin ja kõik õppejõud olid vastutulekikud ja abivalmis. Kutsekoolist saadud kogemused ja teadmised veensid mind veelgi, et valitud eriala on see, kus ma näen end ka tulevikus tegutsemas. Alates sellest, kui Haapsalu Kutsehariduskeskuses alustasin, pole ma kaalunud ühtki muud varianti kui turism, hotellindus ja restoraniala oma tulevikusihina. Motivatsiooni on siiamaani rohkem kui küllalt jagunud.

Üks põhitõde, mille ma oma kutsekooli aastate jooksul selgeks sain, on see, et kui sa ikka ise väga tahad ja huvitud, saad kõigega hakkama. Ei ole oluline, kas õppida kutsekoolis või keskkoolis, kui tahtmist ega huvi ei ole, siis ei saa midagi tehtud ega jõua ka kuhugi. Kutsekooli pluss on see, et lisaks keskharidusele saab kaasa korraliku kogemustepagasi ja suuna edaspidiseks eluks. Seepärast on kutsekoolide lõpetajatel alati eelis keskkoolilõpetajate ees. Kuna kutsekooli lõpetades ollakse juba kuhugi jõutud selleks ajaks, kui keskkoolilõpetajad alles hakkavad mõtlema, mida oma edaspidises elus tegema hakata.

Elu parimad töökogemused suvekohviku juhina

Üsna pea peale kutsekooli lõpetamist sain pakkumise töötada restoranijuhatajana Haapsalu Kuursaali Suvekohvikus ning sealt sain kaasa ühe parima kogemuse oma elus. Kindlasti tulid selles töös kasuks kõik teadmised ja oskused kutsekoolist ja praktikatelt. Olles töötanud ühe hooaja restoranijuhatajana ja saanud piisavalt praktilist kogemust, otsustasin jätkata õpinguid ja saada rohkem teoreetilisi teadmisi juhtimise alal.

Enne kutsekooli lõpetamist tegin ka riiklikud eksamid ära ja sain võimaluse kandideerida ülikoolidesse. Kuna plaanisin arendada oma inglise keele oskust ning näha maailma, otsustasin Taanis õppimise kasuks ja siin ma praegu ka olen. Tean ja tunnen end olevat peajagu üle oma kursusekaaslastest just seetõttu, et minu erialased praktilised kogemused aitavad palju kergemini töödelda teooriat.

Usun, et kutsekool on noortele, kelle jaoks mõni eriala tundub huvitav ja ta soovib saada kindlat suunda oma edasisele karjäärile. Olles edukas kutsekoolis, saab kutsekooli lõpetaja samamoodi kandideerida ülikoolidesse ja kõrgkoolidesse peale lõpetamist kui keskkooli lõpetajad. HKHK on kutsekoolides kindlasti üks parimaid oma uuenduslike lähenemiste tõttu õppetööle. Andes palju praktilisi kogemusi ja erialaseid teadmisi, toetab HKHK oma õpilasti nende eduka tuleviku loomisel. Olles ise aktiivne ja avatud, on kõik õppejõud ning kooli töötajad alati valmis toetama õpilaste soove ning ideid.

Taani õppima

Kooli lõpetamise järel oli kindel, et tahan edasi õppida ja sel hetkel olid Eestis õppimise võimalused suhteliselt kesised. Uurides erinevaid variante välismaal õppimiseks sattusin Taani koolide infolehele ja Teeviidalt kogusin ka päris suure portsu materjali juurde. Selgus, et kõrghariduse omandamine on siin tasuta ja seega oli minu otsus kerge tulema.

Kooli, kus praegu õpin, valisin just eriala tõttu ja sellepärast, et sellele olid head soovitajad. Selleks kooliks sai University College Nordjylland, mis asub Põhja-Taanis Aalborgis ja erialaks hotelli- ja restoranijuhtimise. Siiani pole ma oma otsust kordagi kahetsenud ja kindlasti on see kogemus laiendanud minu maailmavaadet ja erialaseid tulevikusoove. Taani haridussüsteemi üheks suureks eeliseks on probleemipõhine õpe, mis tugineb juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamisel. See tagab õppetöö praktilisema ülesehituse abstraktse teooria asemel. Selline lähenemine on ka õpilastele meelepärasem, kuna see aitab kinnistada teoreetilisi teadmisi ning kujundab pildi väljakutsetest edaspidises karjääris.

Eestis kahjuks on tihti õpingud üsna „kuivad“ just ülevoolava teooria päheõppimise pärast. Taani kõrgkoolides antavad ülesanded põhinevad keerulistel situatsioonidel, mis on seotud professionaalse praktikaga ning nende lahendamine nõuab oskusi infot otsida, töödelda ning seda teooriaga siduda. Selline lähenemine õpetab nägema suuremat pilti ning seoseid erinevate nähtuste vahel. Lisaks on Taanis suur rõhk grupitööl, mis mitte ei arenda ainult meeskonnatööoskusi, vaid ka avardab silmaringi, kuna grupis on tihti koos inimesed erinevate taustade ja vaadetega. See rikastab arutelusid ja viib paremate lahendusteni.

Kogu õppetöö toimub inglise keeles ja ka kohalikud räägivad väga heal tasemel inglise keelt, mis on siin juba saanud niinimetatud mitteametlikuks riigikeeleks. Seega on Taanis õppimine mitte ainult hea erialade valiku, uuenduslikkude õppemeetodite ja sõbraliku suhtumise poolest erinevustesse ning on ka hea keelepraktika. Kogu siinomandatud info aitab kindlasti suurendada tulevikuväljavaateid rahvusvahelisel kui ka kodumaisel tööturul.

Meri-Kai Pihelgas,

Majutusteeninduse eriala lõpetaja 2009