Kooli lugu

Haapsalu Kutsehariduskeskuse eelkäijaks saab pidada Uuemõisa Ehituskooli, mis alustas 1987. aastal oma tegevust Uuemõisa mõisahoones. 1990. aastal koliti juba uutesse koolihoonetesse, mis asusid Taeblas ning õppetöö jätkus Taebla Kutsekeskkooli nime all. Lisaks ehituserialadele hakati õpetama põllumajanduslikke erialasid. Aastate jooksul lisandusid koka, majutus- teeninduse, kelneri ja raamatupidamise erialad. Ühe esimese kutsekoolina hakati õpetama erivajadustega õpilasi.

Uue riigikorra algusaastatel toimusid suures muutused majanduses ja tööjõuvajaduses. Muutused jõudsid ka kutsekooli, mis ilmnes õppurite huvipuuduses põllumajanduslike erialade vastu ja õppekeskkonna vananemises. Õppijate arv vähenes, hooned amortiseerusid ja uuenenud tööturuvajadustega ei suudetud sammu pidada. 2002. aastal oli kool sulgemisohus ja agaralt asuti otsima uusi võimalusi sellest olukorrast väljatulekuks. Üheks ideeks oli asuda ümber pooltühja Haapsalu KEK-i peahoonesse Uuemõisas, avada uusi tööturuvajadustele vastavaid erialasid ning saada kaasaegse õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuriga kutsehariduskeskuseks.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse ideed asus toetama kohalik kogukond, kes jõudis otsusele, et kutseharidus maakonnas peab säilima. Pikkade läbirääkimiste tagajärjel suudeti kutsehariduskeskuse loomise mõte teha vastuvõetavaks ka haridusministeeriumile, kes otsustas Riigi Kinnisvara AS toel osta ja renoveerida Haapsalu KEK-i hooned ning anda need Haapsalu Kutsehariduskeskuse kasutusse.

2005.a. septembris alustaski Haapsalu Kutsehariduskeskus oma tegevust Uuemõisas renoveeritud koolihoonetes.

2009. aastast kuuluvad HKHK õpilaste nimekirja ka Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse kutseõppurid.  

DIREKTORID:

Raimo Väli 1987 - 1994
Lea Seeman 1994 - 2002
Leelo Alasi 2002 - 2005
Veikko Kõrv 2005 - 2006
Mall Lepmets 2006
Triin Laasi 2006 - 2010
Ingrid Danilov 2010